Eesti Karikavõistlused 2000

I etapi reeglid

1. ÜLDSÄTTED

1.1. EWA reeglid/EKV I reeglid

EKV I etapi reeglid on suuremalt jaolt kokkulangevad EWA reeglitega. Muudatused on tehtud lähtuvalt kohalikest oludest ja eripäradest.

1.2. Turvalisus

Kõik võistlejad peavad kandma Eesti Veeteede Ameti poolt heakskiidetud päästeveste või veste, mis suudab teadvusetut võistlejat täielikult veepinnal hoida. Esmaabi peab olema kättesaadav kõigile võistlusest osavõtjatele võimalikult lühikese aja jooksul. Päästemeeskond peab paiknema sobivaimal positsioonil abistamaks hättasattunud sõitjat.

1.3. Vedamisotsad

Võistlejad võivad kasutada oma käepidemeid ja varem välja mõõdetud ning fikseeritud pikkusega otsi. Kõik võistlustel kasutatavad otsad peavad olema mittevenivad ning peavad olema saanud heakskiidu võistluste kohtunikelt ja turvalisuse eest vastutajatelt.

1.4. Ümbersõidud

Ümbersõite võivad kohtunikud anda omal vabal äranägemisel kui on esinenud paadi kiiruse erinevust soovitust, ebaturvalisi võistlustingimusi, otsa katkemisel või muudel ettenägematutel juhtudel. Ümbersõite ei anta juhul kui puruneb sõitja isiklik varustus.

1.5. Võistlusklassid

EKV I etapil võisteldakse absoluutarvestuses, eraldi märgitakse ära parim naine, seenior ja eraldi mõlemast soost juuniorid. Juuniorideks loetakse 15 aastaseid ja nooremaid, seeniorideks 35 aastaseid ja vanemaid.

1.6. Kiirus

Paadi kiirus on sõitaja vaba valik.

1.7. Võistluste süsteem

Võistlus toimub nn. Freeride süsteemi järgi (eelmisel aastal nimetatud Expression Session). Süsteem on lahti seletatud punktis 3.

1.8. Lahkarvamused

Kõikide protestide puhul loeb kohtunike lihthäälteenamus. Protestid tuleb esitada peakohtunikule kirjalikult. Kirjalikke proteste aktsepteeritakse AINULT pärast ametlike tulemuste teatavakstegemist. Suulisi proteste ei arvestata.

1.9. Ebasportlik käitumine

Sportlane, kelle käitumist peetakse ebasportlikuks, võidakse diskvalifitseerida. Ebasportlikuks käitumiseks loetakse (kuid mitte ainult): vulgaarsete väljendite avalik kasutamine, avalikud raevuhood, sihilik alla võimete võistlemine, väljakuulutatud katsetest mitte osa võtmine kui ollakse neile registreerunud, alkoholi ja uimastite tarvitamine ning joobesolek võistluste ajal, võistlemine valeandmete all, terviseprobleemide või vigastuste varjamine. Kui ebasportlikult on käitunud võistlustel mitteosaleja siis on võistluste korraldajal õigus rikkuja võistluskohast eemaldada. Kõik diskvalifitseerimised peavad saama võistluste korraldaja ja peakohtuniku heakskiidu.

2. AMETIISIKUD

2.1. Peakohtunik peab määrama: 2 paadikohtunikku, kaldakohtuniku, sekretäri ja kaatrijuhi.

3. VÕISTLUSTE SÜSTEEM

Freeride võistlused peetakse subjektiivse hindamise malli järgi. Võistlejad võivad sooritada kõiki manöövreid sellises järjekorras nagu soovivad. Paat sõidab sirgjoont mööda võistlustrassil kahes suunas. Kummagi sõidusuuna lõpus double-up manöövrit ei lubata. Trikkide eest ei anta ettedefineeritud punkte, samuti ei kasutata trikkide nimekirja. Võistlustel hinnatakse sooritatud manöövrite raskusastet ja sooritatust, kiirust ja hüpete kõrgust, manöövrite varieeruvust, loovust ja sujuvust, tehnikat.

3.1. Igat võistlejat hinnatakse individuaalselt igal sõidul. Võistleja võib jätkata võistlust peale ühte kukkumist võistlustrassil. Sõidu hindamine algab kui võistleja siseneb võistlusrajale ja lõpeb kui võistleja lahkub võistlusrajalt peale teise katse läbimist või kukub teist korda. Iga võistleja võib võistlusrajal sooritada mistahes manöövri mistahes järjekorras kuidas ise soovib. Võistlejatel soovitatakse sooritada vähemalt neli suuremat manöövrit igal katsel. Trikkide arvu suhtes piiranguid pole kuid siiski soovitatakse võistlejatel keskenduda kvaliteedile, mitte kvantiteedile. Võistlejatel soovitatakse demonstreerida oma võimeid ja nende piire. Iga sooritatud trikk võetakse hindamisel arvesse. Iga võistlejat hinnatakse AINULT kolme subjektiivse kriteeriumi järgi (sooritus, hoogsus, loovus) millest moodustub lõplik punktisumma (0-100 punkti).

3.2. Võistlustrass peab olema 400-500 meetri pikkune. Trass peab olema märgitud algus- ja lõpupoidega. Võistlejatele teatatakse poide asukoht ennem võistlust. Võistleja suundub peale maandumissillalt lahkumist otse alguspoide poole. Paat pöörab ennast otseks ja suundub trassile. Esimese katse lõpus pöörab paat ümber ja suundub uuesti trassile. Hindamine lõpeb kui võistleja on läbinud trassi teist korda või kukub teist korda..

3.3. Sõidule eelnev võistleja suhtlemine kaatrijuhiga (soovitud kiirus, pöörete suunad jms) on ainult võistleja enda vastutada. Oma soovidest mitteteatamisel ümbersõite ei anta.

3.4. Väljaspool võistlusrada võib võistleja kukkuda vaid korra ennem esimesele katsele suundumist. Samuti on lubatud üks kukkumine võistlusrajal.

3.5. Iga võistleja võib visata käepideme käest ühe korra ennem võistlusrajale jõudmist. Seda loetakse üheks väljaspool rada kukkumiseks.

3.6. Võistleja võib ühe sõidu jooksul kukkuda kaks korda. Kukkumise puhul peab kaatrijuht sõitja uuesti peale tõmbama nii kiiresti kui võimalik. Sõitjat ei tõmmata peale pärast teist kukkumist. Pärast teist kukkumist on sõit läbi ja kaater suundub kai äärde järgmise võistleja järgi. Kukkunud võistleja korjatakse üles abikaatriga.

3.7. Võistlejatel on soovitatav sooritada ühe katse jooksul vähemalt viis erinevat trikki. Trikke ei ole soovitatav korrata. Soovitav on teha niipalju erinevaid trikke kui võimalik, sooritada iga manööver tehniliselt võimalikult puhtalt ja oma võimete piiril.

3.8. Võistlejad võivad sooritada ka täiesti uusi trikke.

4. VÕISTLUSTE REEGLID

4.1. Paadi kiirus ja võistlejate valmistumine

Võistleja peab ennem sõitu informeerima kaatrijuhti soovitud sõidukiirusest. Selle selge väljendamine on võistleja enda vastutusel. Sama kehtib ka soovitud otsa pikkuse kohta. Kõik sõitjad, kes ei ole valmis sõitu alustama kui tema võistluskord on kätte jõudnud ja kaater ootab teda, diskvalifitseeritakse. Kaldakohtunik võib erandjuhtumil anda ühe lisaminuti võistleja valmistumiseks (näiteks purunenud side, sõlme läinud nöör vms.).

4.2. Paadi kaal

Paadi koormatus raskusega otsustatakse ennem iga etapi algust ja see on peakohtuniku otsustada.

4.3. Suhtlemine kaatriga

Sõitja peaks võimaluse korral kasutama standardseid võistluste käemärke ja mitte põhjustama kaatri peatumist. Tahtlikku venitamistaktikat käsitletakse ebasportliku käitumisena ja see võib kaasa tuua võistleja diskvalifitseerimise. Järgnevad käemärgid on üldtuntud ja neid kasutatakse võistlusel. Võib kasutada sobivates kombinatsioonides.

a) pöial püsti: Kiiremini!
b) pöial alla: Aeglasemalt!
c) Varustuse osale osutamine viitab probleemidele sellega
d) Osutamine vees olevale objektile näitab, et mingi takistus (rämps) on vees
e) Käe pea kohale tõstmine: Nõuan ümbersõitu!
f) Kukkunud sõitja peab näitama kaatrijuhile, kas ta on OK või vigastatud

4.4. Varustuse purunemine

Ükskõik millise varustuse purunemisel on võistlejal kolm minutit aega selle parandamiseks. Peakohtunikul on viimane sõna kui tekib küsimus kas varustus ikka on purunenud. Varustust võib parandada nii paadis kui kail kui selleks on vajadus. Aega hakatakse lugema hetkest kui võistleja on paadis varustuse parandamiseks või astus kaldale varustuse parandamiseks.Võistleja peab olema ennem aja lõppemist laua sidemetes ja valmis võistlust jätkama. Vastasel juhul on tema sõit läbi. Ilma karistuseta võib võistleja mõjuvatel põhjustel (kui nööri pikkus on vale vms) loobuda käepidemest ainult üks kord sõidu jooksul, enne kui ta on asunud võistlustrassile. Igal muul juhul loetakse käepidemest loobumine kukkumiseks.

4.5. Võistlustrass

Võistlustrass peab olema umbes 400 kuni 500 meetrit pikk (kaater läbib selle 24 sõlmelise kiirusega 28-30 sekundi jooksul). Trass märgistatakse selle alguses ja lõpus kahe poiga mis moodustavad väravad.

4.6. Sarnased võistlustingimused

Kuna wakeboarding on vabaõhu spordiala ja ilm ei ole korraldajatest sõltuv faktor siis on sõitudeks sobiv/parim aeg ja sobivad/parimad tingimused ainult peakohtuniku otsustada. Protestid ja ümbersõidutaotlused millede aluseks on ilmastikuolud ei kuulu rahuldamisele kui peakohtunik ei arva teisiti.

4.7. Halb ilm või kõrge lainetus

Halva ilma või kõrge lainetuse korral võib rakendada "halva ilma" meetodit sellele võistluse osale. Otsuse "halva ilma" meetodi rakendamiseks teeb komisjon kes koosneb peakohtunikust, võistluste korraldaja esindajatest ja võistlejatest keda otsus puudutab. Lõpliku otsuse teevad võistluse korraldajad. "Halva ilma" meetod ei kehti mitte ainult halva ilma ja kõrge laine puhul vaid iga ilma ja vee olukorra puhul mis teeb võistlemise tõsiselt raskemaks või võib ohustada võistluste toimumist. "Halva ilma" komisjon võib teha muudatusi võistluste reeglites kui need on vajalikud turvalisuse huvides ja tagavad rahuldava ja köitva võistluse. Kui otsused on tehtud ja sõitu on alustatud kehtivad vastuvõetud muudatused ja otsused sellel sõidul kõikidele sõitjatele isegi kui ilmastikuolud muutuvad.

4.8. Võistlemise järjekord

Esimeses sõidus stardivad võistlejad vastavalt eelmise aasta võistlustulemustele aga vastupidises järjekorras, see tähendab, et eelmise aasta võitja stardib viimasena. Võistlejad, kes ei osalenud eelmise aasta võistlusel, loosivad omavahel välja stardijärjekorra mille alusel paigutatakse nad võistlejate järjekorda enne eelmisel aastal võistelnuid. Finaalis võistlevad esimese sõidu 15 paremat saadud punktide järjekorras nii, et enim punkte saavutanu sõidab viimasena. Peakohtunikul on õigus teha võistlejate soovil võistlemise järjekorras muudatusi juhul, kui üksteise järel sõitma sattunud võistlejad kasutavad ühte ja sama varustust.

5. SUBJEKTIIVSE HINDAMISE PÕHIMÕTTED

Iga sõidu eest võib anda kuni 100 stiilipunkti. Punkte annab IGA paadikohtunik lähtudes neile kogu sõidust jäänud muljest. Loeb kõik mida võistleja vee peal teeb. Kohtunikud hindavad võistlejaid kolmes järgnevas kategoorias:

5.1. Tehniline sooritus

Peegeldab tehnilise keerukuse taset ja iga sooritatud manöövri täiuslikkust, samuti sõidu edukat läbimist võimalikult väheste kukkumistega.

5.2. Hoogsus

Peegeldab hoogu ja kiirust millega trikke sooritatakse ja hüpete kõrgust, samuti sõidu üldist hoogsust ja energilisust.

5.3. Loovus

Peegeldab võistleja võimet varieerida erinevaid manöövreid sujuvalt ja loovalt, samuti kogu sõidu kompositsioonilist ja ülesehitust.

5.4. Arvutamise valem

Kasutatakse aritmeetilise keskmise meetodit. Kõigi kolme kohtuniku antud punktisummad liidetakse ja jagatakse kolmega. Saadud summa moodustab võistleja hinde. Lõpptulemuse saamiseks lähevad arvesse parema sõidu punktid. Võrdse punktisumma korral eelistatakse võistlejat kellel on suurem halvema sõidu hinne.

6. VÕISTLUSTE KORRALDUS

6.1. Osavõtumaks on 150.- krooni ja see sisaldab kahte treeningsõitu.

6.2. Treeningsõit on võistlusdistantsi läbimine üks kord mõlemas suunas ehk siis igati võrdne võistlussõiduga.

6.3. Treeningsõitudest loobumine osavõtutasu ei vähenda.

6.4. Treeningsõitudele minnakse registreerumise järjekorras.

6.5. Hilinejatele treeningsõite ei garanteerita.

6.6. Treeningutele ja võistlustele lubamise eelduseks on:

6.6.1. registreerumine;

6.6.2. allkirja andmine tingimustega nõustumise kohta;

6.6.3. osavõtumaksu tasumine.